Põlva Ühisgümnaasiumil on heaks koostööpartneriks kujunenud Põlva Metsaomanike Selts, kelle eestvõtmisel on meie kooli õpilased osalenud talgutöödel metsa istutamisel ja noorendiku hooldamisel. Selle käigus on seltsi juhatuse esimees Kalle Peterson jaganud teavet metsa hooldamisest ja majandamisest. Kevadel loodusainete nädalal toimus joonistusvõistlus „ Mets kui varaait" Tarmo Leesi ettepanekul, kes on ühtlasi meie koostöö koordinaator. Tänuks õpilaste tublile tööle ja tekitamaks huvi metsa vastu, korraldas Põlva Metsaomanike Selts 12. oktoobril  õpilastele tasuta ekskursiooni RMK Sagadi metsakeskusesse.

Hommikul kell 08.00 olid kohale jõudnud Edu keskuse  juurde 47 noort looduseuudistajat ja  sõit Sagadisse võis alata.  Juba hommikul kirusid paljud, et mütsid-kindad olid maha ununenud, sest õues oli  sügisele omaselt külm tuul.

Sagadisse jõudes võeti meid  väga hästi vastu. Kuum tee ja kaasavõetud pirukad mõjusid külma ilma tõttu hästi. Kõige esmalt viidi meid Sagadi mõisasse, kus näidati uhkeid mõisaruume.  Kõigil õpilastel oli hea tuju ja suur tegutsemistahe, sest kui meile jagati RMK Sagadi metsakeskuse poolt  töölehed „Puudest algab mets", hakati neid hoolega täitma. Võiks ju arvata, et töölehtede täitmine pole eriti põnev tegevus, aga seekord risti vastupidiselt olid väga toreda ülesehitusega töökäsklused, nt nagu pidime läbi kompimiskottide ära arvama, mis kotis sees on. Tormi tõttu oli aga metsamuuseumis vool ära ja ruum kottpime. Samas aga isegi selline viperus ei takistanud meie kooli aktiivseid noori eksponaatidega tutvumast, sest võeti appi mobiiltelefonid, millega valgust näidati.

Peale pimedas muuseumis kondamist viidi meid looduskooli, kus meile näidati erinevates suurustes käbisid. Need käbid olid tõesti hiiglama suured ja kõik ohkasid kergendunult, et Eestis selliseid käbisid looduses kuskil ei leidu - kui leiduks, siis peaks ju kiivriga metsas käima, kuna sellise juraka pähekukkumine tekitaks päris korraliku muhu, kui mitte tõsise peapõrutuse.  Peale lõunasööki Sagadi hotelli restoranis läksime väikesele matkale, kus meile näidati kobraste ehitatud tammisid ja räägiti palju huvitavat kobrastest üldiselt.  Matkarada viis meid otse tormise mere kaldale, kus puhusid juba väga-väga külmad iilid nii, et merekaldal seistes oli tegu püsti seismisega.   

Bussis Põlva poole sõites anti meile ülesanne, kus pidime kirjutama 1-2 salmilise luuletuse nähtu-kuuldu kohta. Kuigi luuletuse kokkuvorpimise jaoks oli meil aega terve tagasitee, valmisid need ruttu.

Kokkuvõttes oli reis positiivne. Hoolimata külmast tuulest ja kaotsiläinud elektrist saime palju uusi teadmisi ja emotsioone, mis meid kõiki rikastasid.   

Suur tänu MTÜ Põlva Metsaomanike Seltsi tugiisikule hr. Tarmo Leesile, kelle ettevõtmisel see projekt kirjutati.

Helen Pentsa

Põlva ÜG 9b klassi õpilane

Luuleread Sagadi meeleolust inspireerituna...

Käisin vaatamas mõisas taimi,

Metsas me käia saime.

Vaatasime rannikult merelaineid,

See tõstis me hulgas looduse mainet.

Õppisime puid nii et häbi

Päeva lõpuks olin täiesti läbi.

( Geron 9a)

Kännu otsas istus kobras

Istus seal ja saba sügas.

Mõtles vähe krutskit teha -

Liigutada oma keha

Tegi tantsu, tegi kaks,

Vaatas peeglist - ikka paks

( Iris ja Ingrid)

Nägin taevas vihmapilvi

Millelt ei saanud ära silmi

Bussireis oli väga tore

Aga ilm oli külm ja kole.

Meel oli rõõmus ja hea

Nüüd seda ma tean.

Sai naerda ja tarkusi juurde

Mere ääres kõndisin otse tuulde.

( Raido ja Jürgen-Johannes)

Oli külm ja oli tuul

Sellel kaunil oktoobrikuul

Kui metsakoolis õppisime-

Millised käbid on metsapuul.

( Helen ja Karina)

Käisime me mere ääres

Parim paik see Eesti juures

Oli tore, oli hea,

Ehkki lained lõid meil üle pea

See väga meeldis meile

Soovitan seda  reisi ka teile

( Monica ja Eleriin)

Kobras tammi ehitab

Mina õlgu kehitan

Kõnnin mööda metsateed

Ja mõtlen - kust küll tulid need veed?

( Hanna- Grete, Kaisa)

Ühel külmal ja tuulisel päeval....

Siis kui teised magasid

Läksime me Sagadi.

Meid ei heidutanud külmad tuuled

Ega päeva lõpuks lillaks läinud huuled.

Pilkases pimeduses uurisime puid

Siis veel nägime naeratavaid suid

Ka meretuuled meid ei murdnud

Nüüd meil ainult kätukesed külmund

Kuid ..me ei lase norgu oma pead

Sest mõtted peas on väga head.

( Kadri ja Dora)

Suured loodusesõbrad oleme

Mööda metsi ronime

Bussis magades me puhkame

Pärast edasi taas matkame

( Oliver ja Maarja)

Mere ääres puhus vinge tuul

Kuid oksi ei murdnud ta puul

Lendas lörtsi meile silma

Paljud kirusid seda koerailma

Siiski tuju oli kõigil hea

Nüüd koju jõudmas õige pea

Meeles mõlgub siiski veel

See mõis, need puud ja metsatee

( Kaili, Jaanika)